See leht kirjeldab lühidalt artišokkide kasvatamise ajalugu ja plaane Kullamaal.
Rohkem detaile artišoki kohta loe siit Wikipedia
2019
Aastal 2018 sügisel käisime Itaalias ning sõime väga häid artišokke. Tekkis mõte, kas neid saaks ka Eestis kasvatada ja erinevaid maitsvaid roogasid ja tooteid valmistada. Tutvusime Eestis pakutava värske ja marineeritud artišokkide valikuga ja suurepärast tulemust ei leidnud. Sellest tulenevalt otsustasime 2019 kevadel tellida seemned ja taimed ette kasvatada. Suve alguses istutasime taimed peenravaibale, kokku 80 taime. Esimesed artišokid valmisid augusti algusest, ja kuni septembri lõpuni. Olime väga positiivselt üllatunud, sest saak oli hea. Katsetasime erinevaid internetist leitud retsepte ja olime tulemusega rahul. Valideerisime, et artišokke saab kasvatatada ja see pole väga keeruline. Talvel jätkus uurimustöö sortide ja kasvatuse osas.
2020
Sel aastal tegime juba suurema peenra ja valmistasime maa ette vastavalt õpitule. Kobestasime maa sügavalt (30-40cm), lisasime korralikult kanakakat, sõnnikut ja turvast, et muld oleks pehme ja rammus. Artišokil on sügav juur ja see vajab rammusat mulda. Lisaks meelib talle raske savikas muld aga mitte liiga raske. See hoiab hästi niiskust, mida artišokk vajab pidevalt suures koguses. Kasvatasime taimed ette märtsis-aprillis ja istutasime mai lõpus. Kokku saime kuskil 170-180 taime. Nägime, et nagu eelmiselgi aastal on erinevate sortide hulk seemenpakendis suur, kuigi peaks olema kõik ühest sordist. Sellest õppisime, et erinevad sordid on väga erinevate maitse, säilitus ja töötlusomadustega. Näiteks okkaline ja lilla artišokk on tüütu korjata ja puhastada aga kadu on väike, suur osa õiest on söödav. Katsetasime erinevaid toite, marineerisime ja tegime võileiva katet. Olid väga maitsvad. Sügisel lõikasime taimed maha, ja jätsime ca 20cm varre. Kogu peenra katsime lehtedega, et säilitada soojust. Sel viisil on võimalik (teoorias) artišokke Eestis kasvatada mitmeaastase taimena. Võimalik on ka peajuur välja kaevata ja säilitada keldris püsiva temperatuuri ja niiskuse käes, proovisime ka seda aga juured kippusid mädanema ja nende välja kaevamine on suur töö.
2021
Sel aastal oli plaan juba kasvatada kuskil 800 taime. Varakevadel kasvatsime ette ca 1000 taime, seda enda tollase korteri elutoas. Kuna korraliku põllu tegemiseks vahendeid polnud, katsetasime taimede istutamist puuraukudesse. Puurisime 50cm sügavused ja 30cm laiused augud, täitsime pehme mulla, turba ja sõnniku seguga. Istutasime taimed ja lisasime tilkkastmissüsteemi, et taime doleks pidevalt piisavalt veega varustatud. Kahjuks sellest asja ei saanud, artišokid kasvasid liiga aeglaselt, kõrval olev muru ja taimed võtsid kogu jõu ära, hoolimata sellest, et rohisime pidevalt. Sel aastal toodangut ei tulnud ja kogu ettevõtmine läks luhta. Veidi artišokke tuli eelmise aasta põllult, mis oli kaetud lehtedega, kui nägime, et taimed ja õied olid teisel aastal palju väiksemad. Lisaks oli taimede suremus suur ja mitmeaastase taimena kasvatada pole mõistlik.
2022
Sel aastal tellimise suure traktori, et maa korralikult ette valmistada, sama suurelel alale nagu olid puuraugud. Traktor kündis põllu, randaalis ja kobestas. Tulemus oli esmapilgul väga hea, kui taimede istutamise ajal selgus, et mõne nädalaga on maapind (väga savine muld) nii kõvaks kuivanud, et taimi oli raske istutada. Lisaks olid suured savikamakad. Jäime maapinna uuesti korrastamisega hiljaks ja tegime käsitis ühe vao, kuhu istutasime ca 200 taime. Kuid kuna kogu asi jäi hilja peale ja maa oli ikka kehvake, suurt saaki ei tulnud. Õppisime, et tavapärane põllutehnika ei kobesta maad piisavalt sügavalt artišoki jaoks ja on vaja millegagi veel üle teha.
2023
Talvel tellisime uued seemend USA-st, kus on ühe aastaseks kasvatamiseks aretatud spetsiaalsed sordid. Kasvatasime ette ca 1200 taime ja seekord kasutasime pikeerimistehnikat (tavaliselt istutasime alati turbapallidesse). Seemend kõlvasime ca 2 nädalat liiga hilja, arvetsusega, et kevad on külmem ja muidu taimed saavad liiga ruttu suureks ja venivad välja. Tellisime suure traktori sügava mulla freesiga ja põld kobestati korralikult läbi ca 35-40 cm sügavuselt, mis peaks artišokile olema piisav. Väetasime põllu ka käsitis hobusesõnnikuga. Põllu suurus sai kokku umbes 1000m2. Lisaks rentisime traktori ja tegime tõstetud peenrad, et veel suurendada mulla kogust artišoki juure all, ning vältida ajutist liigniiskus (kerge tulema savipinnal). Muld oli päris hea pehme aga tundis puudu turbast ja rohemast sõnnikust. Umbrohu tõrjet ei teinud, rohisime kogu põldu käsitisi mitu korda suve jooksul. Taimede istutamiseks rentisime lisatööjõudu, pikeerkastidest istutamine on palju aeglasem kui turbapallidest. Kevad ja suvealgus oli väga külm ja taimedel läsk kaua, et korralikult juurduda. Lisaks oli väga kuiv ja isegi kui kastsime süsteemi kaudu pidevalt, tegi kuivas taimedele liiga. Samuti soosis kuivus suurt sipelgate vhamist, kes uuristasid taimede juured paljaks. Kuna kasvatame mahedalt, siis mingit mürki sipelgad ei saanud. Kuna taimed said hiljem maha, kevad oli külm ja suvi kuiv, said artišokid väga hilja valmis (ca kuu aega hiljem kui tavaliselt), esimene saak oli septembri keskel ja saaks kestis kuni oktobri lõpuni. Peamiselt andsid saaki need sordid, mis olid mõeldud üheaastaseks kasvatamiseks (pooled sorid panime nö tavasordid, et saaks võrrelda). Saime Colorado Star, Green Globe ja värskelt Itaaliast toodud Violetto di Chioggia õisikuid. Need viimased on ülimaitsvad ja kerge puhastada, kadu väike. Kuid nende taimi tuli vähe üles, meie kliima pole parim. Artišokke müüsime toorelt, huvi oli suur ja saime kõik müüdud, mis tahtsime. Samuti tegime tooteid (saime erakordse marinaadi retspeti kokalt kes töötas Itaalias), ja katsetasime artišoki külmutamist blanšeerimis meetodi abil. Tulemus on väga hea, külmutatud artisokist saab teha kõike sarnaselt nagu värskest.
2024
Plaan on põldu suurendada, tellida ainult üheaastaste taimede seemend USA-st. Viie aastaga on tekkinud juba mingi hulk kogemusi ja teadmisi kuidas taime kasvatada ja mida sellest teha saab. Põllule lisada turvast ja hobusesõnnikut, ning katta peenrad umbrohutõrje kangaga. Valmistada rohkem tooteid müügiks, käia laatadel ja populariseerida artišokki kasvatamist ja söömist Eestis. Pakkuda hooajalist toorainet restoranidele (algus juba tehtud). Artišokist saab teha väga paljusid asju, alates ravimitest, tervisejookidest, kuni kulinaariani. Inimesed on tavaliselt väga üllatunud kui kuulevad, et artišokk kasvab edukalt Eestis ja maitseb väga hästi. Kuna meie kliima muutub järjest pehmemaks ja vegetatasiooniperiood pikeneb, muutub sellist taimede nagu artišokk kasvatamine Eestis ühe edukamaks.