Lühidalt artišokkide kasvatamise ajaloost ja plaanidest Kullamaal.
Meist
2019
2018. aasta sügisel saime Itaalias proovida väga maitsvaid artišokke. Sellest tekkis mõte, kas neid saaks ka Eestis kasvatada ja erinevaid roogasid ning tooteid valmistada. Tutvusime Eestis pakutava värske ja marineeritud artišokkide valikuga, kuid suurepärast tulemust ei leidnud. Otsustasime proovida! Tellisime 2019 kevadel seemned ja kasvatasime taimed ette. Suve alguses istutasime 80 taime peenravaibale. Esimesed artišokid valmisid augusti alguses ja saaki jagus kuni septembri lõpuni. Olime positiivselt üllatunud, sest saak oli hea. Katsetasime erinevaid internetist leitud retsepte ja olime tulemusega väga rahul.Veendusime, et artišokke saab Eestis kasvatada ja see polegi väga keeruline. Talvel tegime uurimistööd sortide ja kasvatuse osas.
2020
Tegime eelneva aastaga võrreldes suurema peenra ja valmistasime maa ette vastavalt õpitule. Kobestasime maa sügavalt (30-40 cm), lisasime korralikult kanakakat, sõnnikut ja turvast, et muld oleks pehme ja rammus. Artišokil on sügav juur ja see vajab rammusat mulda. Lisaks meeldib talle pigem raske savikas muld. See hoiab hästi niiskust, mida artišokk vajab pidevalt ja suures koguses. Kasvatasime taimed ette märtsis-aprillis ja istutasime mai lõpus. Kokku saime kuskil 170-180 taime. Juba teist aastat nägime, et kuigi ühes pakis peaks olema sama sordi seemned, oli erinevate sortide hulk pakis ikkagi suur. Sellest õppisime, et erinevad sordid on väga erinevate maitse-, säilitus- ja töötlusomadustega. Näiteks okkalist ja lillat artišokki on tüütu korjata ning puhastada, aga samas kadu on väike ja suur osa õiest on söödav. Katsetasime erinevaid toite, marineerisime ja tegime võileivakatet. Kõik katsetused olid väga maitsvad. Sügisel lõikasime taimed maha ja jätsime alles ca 20 cm vart. Katsime kogu peenra lehtedega, et säilitada soojust. Sel viisil on võimalik (teoorias) artišokke Eestis kasvatada mitmeaastase taimena. Võimalik on ka peajuur välja kaevata ja säilitada keldris püsiva temperatuuri ja niiskuse käes – proovisime ka seda, aga juured kippusid mädanema ja nende välja kaevamine on suur töö.
2021
Plaanisime kasvatada umbes 800 taime. Varakevadel kasvatasime ette ca 1000 taime, tegime seda enda tollase korteri elutoas ja kui taimed olid piisavalt suured, toimetasime need maale. Kuna korraliku põllu tegemiseks vahendeid polnud, katsetasime taimede istutamist puuraukudesse. Puurisime 50 cm sügavused ja 30 cm laiused augud, täitsime pehme mulla, turba ja sõnniku seguga. Istutasime taimed ja lisasime tilkkastmissüsteemi, et taimed oleks pidevalt piisavalt veega varustatud. Kahjuks sellest asja ei saanud – artišokid kasvasid liiga aeglaselt, kõrval olev muru ja taimed võtsid kogu jõu ära, hoolimata sellest, et rohisime pidevalt. Sel aastal toodangut ei tulnud ja kogu ettevõtmine läks luhta. Veidi artišokke tuli eelmise aasta põllult, mis oli kaetud lehtedega, kuid taimed ja õied olid teisel aastal palju väiksemad. Lisaks oli taimede suremus suur ja artišokki mitmeaastase taimena kasvatada pole mõistlik.
2022
Tellisime suure traktori, et maa korralikult ette valmistada. Traktor kündis põllu, randaalis ja kobestas. Tulemus oli esmapilgul väga hea, kuid taimede istutamise ajal selgus, et mõne nädalaga on maapind – väga savine muld – nii kõvaks kuivanud, et taimi oli raske istutada. Lisaks olid maapinnas suured savikamakad. Jäime maapinna uuesti korrastamisega hiljaks ja tegime käsitsi ühe vao, kuhu istutasime ca 200 taime. Kuna kogu asi jäi hilja peale ja maa oli ikka kehvake, siis me suurt saaki ei saanud. Õppisime, et tavapärane põllutehnika ei kobesta maad artišoki jaoks piisavalt sügavalt ja on vaja millegagi veel üle teha.
2023
Talvel tellisime uued seemned USA-st, kus onaastaseks kasvatamiseks aretatud spetsiaalsed sordid. Kasvatasime ette ca 1200 taime ja seekord kasutasime pikeerimistehnikat ( varasemalt istutasime alati turbapallidesse). Seemned külvasime ca 2 nädalat liiga hilja, arvestusega, et kevad on külmem ja muidu taimed saavad liiga ruttu suureks ja venivad välja. Tellisime suure traktori koos sügava mulla freesiga ja põld kobestati korralikult läbi ca 35-40 cm sügavuselt, mis peaks artišokile olema piisav. Väetasime põldu ka käsitsi hobusesõnnikuga. Põllu suurus sai kokku umbes 1000 m2. Tegime tõstetud peenrad, et veel suurendada mulla kogust artišoki juure all ning vältida ajutist liigniiskus, mis on savipinnal kerge tulema. Muld oli päris hea pehme, aga tundis puudust turbast ja rohkemast sõnnikust. Umbrohu tõrjet ei teinud, rohisime kogu põldu suve jooksul mitu korda käsitsi. Taimede istutamiseks rentisime lisatööjõudu, sest pikeerkastidest istutamine on palju aeganõudvam kui turbapallidest.
Kevad ja suve algus olid väga külmad ning taimedel läks kaua, et korralikult juurduda. Lisaks oli väga kuiv ja isegi, kui kastsime süsteemi kaudu pidevalt, tegi kuivus taimedele liiga. Samuti soosis kuivus suurt sipelgate vohamist, kes uuristasid taimede juured paljaks. Kasvatame mahedalt, seega mingit mürki sipelgad ei saanud. Kuna taimed said hiljem maha, kevad oli külm ja suvi kuiv, said artišokid väga hilja valmis (ca kuu aega hiljem kui tavaliselt), esimene saak oli septembri keskel jakestis kuni oktoobri lõpuni. Peamiselt andsid saaki need sordid, mis olid mõeldud aastaseks kasvatamiseks (pooled panime n-ö tavasordid, et saaks võrrelda). Saime sortide Colorado Star, Green Globe ja värskelt Itaaliast toodud Violetto di Chioggia õisikuid. Need viimased on ülimaitsvad ja neid on kerge puhastada, seega kadu on väike. Kuid nende taimi tuli vähe üles, meie kliima pole selle sordi jaoks parim. Artišokke müüsime toorelt, huvi oli suur ja saime planeeritud kogusemüüdud. Samuti tegime tooteid– saime erakordse marinaadi retsepti kokalt, kes töötas Itaalias– ja katsetasime artišoki külmutamist blanšeerimise abil. Tulemus oli väga hea, külmutatud artišokist saab teha kõike sarnaselt nagu värskest.
2024
Viie aastaga on tekkinud juba teatav hulk kogemusi ja teadmisi, kuidas taime kasvatada ja mida sellest teha saab. Plaanime põldu suurendada, lisada turvast ja hobusesõnnikut ning katta peenrad umbrohutõrje kangaga. Tellime USA-st ainult üheaastaste taimede seemneid. Valmistame rohkem tooteid müügiks, käime laatadel ja populariseerime artišoki kasvatamist ja söömist Eestis. Pakume hooajalist toorainet restoranidele (algus on juba tehtud). Artišokist saab teha väga palju tooteid, alates ravimitest, tervisejookidest, kuni kulinaariani. Inimesed on tavaliselt väga üllatunud, kui kuulevad, et artišokk kasvab edukalt Eestis ja maitseb väga hästi. Kuna meie kliima muutub järjest pehmemaks ja vegetatsiooniperiood pikeneb, muutub selliste taimede nagu artišokk kasvatamine Eestis üha edukamaks.
2025
Suurendasime põllupinda veel ca 1/3 võrra, ehk veidi üle 1000m2, taimi kasvatasime ette ise seemnest ca 5000, nendest ca 3000 läks põllule.
Saak oli aasta lõpus kesine, külm suve algus pidurdas taiekasvu, rohkem vihm küllastas mulla. Paljude taimede kasv jäi toppama, ca 1/3 põldu, ei andnud praktiliselt üldse saaki. Seal oli kombinatsioon: liiga märg, liiga kuum, eelmise aasta peenras võis olla liiga vähe toitaineid alles (ja ei saanud tilgaga kile alla ka lisda, sest oli niigi märg), eelmise aasta peenar oli ka päris kõvaks/ tihedaks muutunud. Peenrasse olid kolinud erinevad närilised – neil seal kile all mõnus tavituda. Sõid ohtralt noori taimi. Niiskuse tõttu tekkis kile alla ka erinevaid seen-hallitusi, mida pole varem olnud.
Katsetasime rohemultši – uue põlle peenardevahed sai külvatud valge ristikuga – see tüütas hästi, pidin vahesid hooldama vaid ühe korra aasta jooksul. Võrreldes vana põlluga kus niitsin niidukiga iga nädal-kahe järel. Väga hästi töötav lahendus.
Katsetasime artisoki istutamist paljale mullale ja umbrohu tõrjeks kasutada samuti rohemultši – inka ja pärsia risitkut. Kuna külvasime mõlemad sarnasel ajal, ja sinna põllule sai hilja ettekavsatatud taimed, siis multš kasvas päris tugevalt üle taime. Aga umbrohtu tõrjus vägevalt. Järgmine aasta istutame artisoki paar nädalat varem. Tellisin ka Iirimaalt eriti madalat risitkut, mis peaks tegema tiheda vaiba, katsetame 2026 aastal.
Käisime ka turgudel ja laatadel – väga tore oli, et huvi suur – peaaegu kõik, mis kaasa võetud saime müüdud. Eriti põnevad olid Haapsalu Gurmeeturg ja NOPi taluturg.
Liikusime edasi ka uute toodetega ja nende katsetustega – artišoki õlu (humal õlles asendatud kuivatatud artisoki lehtedega), artišoki liköör (kroonlehtedest), fermeteeritud artišokk, artišoki mahl (lehe vartest).
Järgmine aasta liigume kiirelt edasi – kosmeetika, loomasöödad, bitter joogid, artišoki jahu. Üldiselt tahame leida rakenduse kogu taimele, sest väärindamise potentsiaal on suur.
2026
Sügisel 2025 kündsime uue põllulapi – see mahutab ca 5200 uut taime. 2026 plaan on seemnest ettekasvatada ca 10000 taime, et oleks ka väike varu ja valida paremate vahel.
Umbrohutõrjeks katsetame: biokile (laguneb ühe hooajaga), biopaber (laguneb ca 3 kuuga), rohemultš (erinevad ristikuliigid). Eesmärk on leida kõige optimaalsem meetod, et jätkata kasvatust mahe praktikaid järgides ja ka kulusid kontrolli alla hoides. Nii tahame pakkuda kvaliteetset köögivilja mõistliku hinnaga.
